Äripäev eetris: julgeolekumaksuga said ettevõtjad hea diili
Sel nädalal paika pandud laiapõhjalise julgeolekumaksu vastu ei kipu ettevõtjad suurt sõdima, sest lõviosa sellest langeb füüsiliste isikute tuludele, mitte nende kasumitele, räägiti saates “Äripäev eetris”.
Laiapõhjaline julgeolekumaks hakkab koosnema nii käibemaksu tõusust, ettevõtete kasumimaksust kui füüsilise isiku tulumaksust.
Foto: Siim Lõvi/ERR/Scanpix
Kuigi 2026. aastast kehtima hakkav julgeolekumaks seati justkui tähtajalise maksuna, ei pöörata seda rahandusminister Jürgen Ligi sõnul tõenäoliselt tagasi pärast järgmisi 2027. aasta riigikogu valimisi, sest kulud ei ole selleks ajaks kadunud ja uusi tulusid ei paista.
Ettevõtete maksuga tüüritakse suunas, mis on teinud teravaks selliste firmade tähelepanu, kus varade maht on suur. Kui enamikule firmadest tähendaks see vaid 15 euro tasumist aastas, siis pingerivi ülemisele otsale mitmekümne miljoni euro maksmist.
Isiklikul tasandil ei jätnud viimaste aastate otsuste jada mulle muud valikut kui Reformierakonnast välja astuda, viimane piisk karikas oli kasumimaksuga lõppenud maksufestival, kirjutab Michelini tunnustusega Lahepere Villa perenaine Helen Vihtol.
Kuigi sotside juht ja siseminister Lauri Läänemets kinnitas, et ettevõtetele on otsustatud ainult 2% kasumimaks, mitte välja pakutud palgafondimaks, on rahandusminister Jürgen Ligi sõnul laual emb-kumb.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) annab toetust ringsete ärimudelite arendamiseks ja tööstussümbioosi loomiseks. Toetuse abil saab arendada ringselt valmistatud tooteid, leida biotoorainele lisandväärtust loovaid kasutusviise, luua jagamislahendusi ja arendada parandusvõimalusi. Samuti antakse toetust tööstussümbioosi lahendusteks, kus ühe ettevõtte tootmise kõrvalsaaduseid kasutab teine ettevõte.