Raha tuleb võtta sealt, kus seda on – näiteks lisamaksustada panku ja kehtestada astmeline tulumaks, kirjutab riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees Andrei Korobeinik (Keskerakond).

- Andrei Korobeinik.
- Foto: Raul Mee
Maksupoliitika ei ole Eestis kunagi olnud pelgalt rahanduse küsimus – see on ideoloogiline valik, mis peegeldab, kelle huve valitsev koalitsioon esindab ja millist Eestit ta soovib kujundada. Praegune valitsus on teinud oma valiku: maksukoormus liigub järjest enam nende õlule, kellel on niigi raske toime tulla.
Kõik viimaste aastate maksumuudatused – olgu selleks käibemaksu tõus, automaks või pensionide maksustamine – tabavad just väiksema sissetulekuga inimesi. Samal ajal kavandab valitsus maksusoodustusi neile, kes juba elavad majanduslikult kindlustatult. See on poliitiline otsus, kuid mitte ainus võimalik tee.
Äripäeva arvamustoimetus küsis eri erakondade poliitikutelt kommentaari
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) eelarvesoovitustele. Teemat käsitles toimetus ka
juhtkirjas, peatudes pikemalt varamaksudel.
Eesti majanduse praegune seis on eeskätt halbade poliitiliste valikute tulemus. Kui energiahinna kriisi ajal jäeti ettevõtted riigi toetuseta ja nad kaotasid oma konkurentsivõime eksporditurgudel, siis sellele järgnesed maksutõusud ja uued maksud – just ajal, mil majandus vajas elavdamist.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kuigi maksude teema ajab südame pahaks või nõuab validooli – kuidas kellelgi –, tuleb meil maksudebattidega lähiaastail edasi minna, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Jürgen Ligi: Eestis ei ole liiga palju makse tõstetud
Eesti majandus on struktuursete muutuste lävel ning vaja on reforme, eelarve päästmiseks tuleks aga otsida uusi traditsioonilisi makse, sest praegused maksumäärad on roninud juba oma tippu.
Innovatsioon, kiirus ja usaldus – need on märksõnad, mis määravad, kuidas suurkorporatsioonid ja idufirmad täna omavahelist koostööd sõnastavad. Koostöö, mis veel mõni aasta tagasi tundus pelgalt eksperimenteerimise või brändi värskendamise viisina, on muutunud tõsiseks konkurentsieeliseks. „Idufirmade ja suurettevõtete koostööst on saanud kaasaegses majanduses konkurentsieelis, mitte turunduslik eksperiment,“ kinnitab SEB Balti divisjoni strateegiajuht Andra Altoa.