Miks peaks keegi investeerima Eesti loodavasse kaitsetööstusparki, kui siin on energia hind kõrge ning napib kvalifitseeritud tööjõudu, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen juristid Stenver Pärn ja Henry Heinleht.

- Eesti tärkav kaitsetööstus ning NATO kiirendi DIANA liikmed esitlemas oma tehnoloogiat Balti Laevaremonditehase õuel Koplis.
- Foto: Andras Kralla
Venemaa välksõjana kavandatud sissetung Ukrainasse on ületanud 800 päeva piiri ning Euroopa valmistub siinsele kaitsetööstusele taas eluvaimu sisse puhuma. Ei erine sellest ka Eesti plaan ning juba 2023. aasta sügisel hakkasid uudiskünnist ületama kuuldused, et riik on otsustanud rajada laskemoona tootmiseks kaitsetööstuspargi. Otsuse tagamaid oli mitu, lisaks agressiivsele idanaabrile näiteks ka asjaolu, et Euroopa relvatööstusettevõtted ei suuda vajamineva laskemoona nõudlust täita.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Sõda Ukrainas on fundamentaalselt muutnud kaitsetööstust. Kohalikud esiettevõtjad näevad, et just Eestil on suur eelis.
Jutul käinud 30 huvilist
Kaitseministeeriumis on käinud juttu tegemas umbes 30 huvilist, kes tahavad hakata Eestis laskemoona tootma, kohalike ettevõtjate kõrval ka Euroopa suurimad moonatootjad.
Eestil on selgelt vajadus kohaliku laskemoona- ja relvatootmise järele ning uuendamist vajab ka meie relvaseadus, arutlevad Soraineni riigikaitse valdkonna nõustajad Mario Sõrm ja Kaupo Lepasepp ning kaitseministeeriumi nõunik Indrek Sirp saates „Soraineni sagedus“.
Uuritakse ka lõhkeaine tootmise võimalusi
Kaitseminister Hanno Pevkur allkirjastas kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise eelnõu, valikusse on jäänud neli asukohta.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) annab toetust liigiti kogutud jäätmete ringlussevõtu suurendamiseks. Ettevõtted saavad toetust küsida ettevalmistavateks tegevusteks, jäätmete ringlussevõtuks ning jäätmearuandluse liidestamiseks riikliku infosüsteemiga. Alates 24. maist saavad toetust taotleda kõikide jäätmeliikide töötlejad.